Arhiivi kohtutoimik paljastas geide elu. Kunstnik Jaanus Samma tõi oma tõlgenduse näitusesaalidesse.
Enamik sotsiaalselt aktiivseid Tartu geimehi oli kuulnud Esimehest. 1970. ja 1980. aastatel oli tema kodu nende peamisi kogunemispaiku. Varem kolhoosiesimehe ametit pidanud mehe pärisnime paljud ei teadnudki – hüüdnimesid oli ohutum kasutada.
Eakaid geimehi intervjueerinud kunstnik Jaanus Samma kuulis Esimehe kohta intrigeerivaid lugusid ja legende ning otsustas tema kohta rohkem teada saada. Samma leidis arhiivist säilikuid, mis avavad Esimehe elu erinevaid külgi. Olulisim leid oli süüdistus Nõukogude Eesti kriminaalkoodeksi karistusseadustiku paragrahvi 118 alusel, mille järgi oli meestevaheline penetratiivühe seadusevastane.
„Oli pime juhus, et nendest vähestest toimikutest, mis on arhiivis selle paragrahvi kohta, on kõige mahukam just Esimeest puudutav toimik,“ ütles Samma. „330 lehest koosnev toimik käsitleb kahe inimese seksuaalelu võimalikult süvitsi. Võimu soov juurida pealiinist kõrvale kalduvad eluviisid ühiskonnast välja tingib mingis mõttes selle eluviisi luubi alla võtmise ja triviaalsete eraeluliste toimingute riigi asjaks kuulutamise.“
Kohtuasja tulemusena vabastati Esimees 1960. aastate teises pooles kolhoosiesimehe ametist ja mõisteti pooleteiseks aastaks vangi. Ta suri traagiliselt 1990. aastal.
Kuna Esimehe lugu koondab enda alla paljusid nõukogude ajal elanud geide elukäiku iseloomustavaid tahke ja varjukülgi, on see Samma sõnul omamoodi tolleaegse geielu kvintessents. „Oli päris raske leida võtit, mis avaks loo kogu selle kirevuses, kaotamata ühte selget telge, tuuma, ajaloo õppetundi,“ ütles ta.
Sammale meenutab Esimehe tormiline elutee klassikalise ooperi süžeed. Osana doktoritööst esitles ta 2013. aasta Köler Prize’i näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Esimehe lool põhinevat teost „Ooper „Esimees““.
Teose juurde kuulusid mustvalged fiktiivse lavastuse ülesvõtted, kus näitleja mängib läbi Esimehe elu märgilisi sündmusi. Installatsiooni „Loož“ puhul sai musta pimedusse avanevas barokses ooperiloožis kuulata spetsiaalselt selle teose juurde kirjutatud Johanna Kivimäe heliteost, mis meenutab ooperi avamängu.
Tööst kasvas omakorda välja näitus „NSFW. Esimehe lugu“, mille esmaesitlus toimus 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eesti paviljonis. Arhiivimaterjalid ja -fotod kujutasid 1960. aastate elu kolhoosis ja Tartu nn lantimispaiku, nagu Annelinna sauna ja Toomkiriku varemeid. Kunstilise tõlgendusena näitasid koostöös Marko Raadiga loodud videod kohtutoimikus kirjeldatud sündmusi.
Esimehe elu käsitlevad teosed sidusid Samma sõnul isikliku universaalsega, elufaktid üldistusega, ajaloolise nüüdsega. „Diskrimineerimise mahavaikitud minevikku taastavate näitusprojektide eesmärk on mäletada ja pöörata tähelepanu probleemile, mis on kahjuks alles ka tänapäeval,“ ütles ta.
Sammal on kunstnikuna tavalisest rohkem tõlgendamisvabadust. „Võin välja öelda asju, mida ajaloolane endale alati lubada ei saa,“ selgitas ta. See ongi tema sõnul loovuurimuse valimise üks põhjendus ja eelis.
Kunsti teeb heaks see, kui kunstnik läheb teemaga süvitsi, astub veidi kaugemale. Teaduslikud meetodid sobivad Jaanus Samma sõnul selleks suurepäraselt.