Pimeduse piirid
Elen Lotman
Uurimuse eesmärgid:
Kuidas näidata kinos pimedust?
Täieliku puhta musta värvi eksponeerimine on füüsikaliselt võimatu, kuna filmi näidatakse alati läbi valguse – olgu selleks siis projektor, mis projitseerib valgele ekraanile valgust või ekraan, millel on valgust emiteerivad elemendid. Filmi näitamise aluseks alati valgus ning musta valgust ei ole füüsikaliselt olemas.
Mida teha, kui operaatoril on vaja näidata täielikku kottpimedust?
Seoses arenduses oleva mängufilmiga, mille tegevus toimub suuresti ilma valgusallikateta ruumis, on tekkinud loominguline vajadus eksperimenteerida loovuurimuslike meetoditega seda, kuidas on filmis võimalik näidata maksimaalset pimedust.
Projekti eesmärk on katsetada, kuidas on võimalik filmis näidata maksimaalset pimedust, võttes arvesse ka seda, et subtiitrid hakkavad mõjutama inimsilma akommodatsiooni. Eksperimendi tingimusteks on klassikaline filmitest – testitakse erinevaid valguse, kaamera tundlikkuse, ekspositsiooni versioone erinevate järeltöötluse ja workflow konfiguratsioonidega. Samuti vaadeldakse nii projektsiooni kui ka televisiooni- või arvutiekraani iseärasusi.
Loovuurimisprojekti tulemusel sünnib testmaterjal, mida on võimalik kasutada nii tulevastel filmitegijatel ise materjaliga edasi eksperimenteerides kui ka õppematerjalina, mis demonsteerib erinevaid pimeduse näitamise võimalusi olukorras, kus ei ole seda, mida filmis tuntakse „motiveeritud valguse“ all (diegeetilises ruumis tajutav valgusallikas, mis põhjendab kaadris kasutusel oleva valguse iseloomu).
Periood:
18.11.2024–30.09.2025
Rahastaja / programm:
Kultuuriministeerium / Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine