Mai Simson

Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ esitati Leipzigis pärast selle valmimist 1909.
aastal, mille järgselt vajus teos unustusse. Uuesti toodi oratoorium ettekandele Eesti taasiseseisvumise eel, kus teosel oli oluline roll rahvusliku identiteedi kinnistamisel.

Selles kontekstis jäi tagaplaanile küsimus Tobiase oratooriumi algupärasest vormist ning peamiseks eesmärgiks sai teose taastamine monumentaalsel ja esinduslikul kujul.

Tänapäeval on aga oratooriumi rahvuslike aspektide kõrval muutunud oluliseks muud küljed, sest „Joonas“ ei ole ainult rahvuslik monument, vaid ka väljapaistev meistriteos, mida saab tõlgendada mitmel erineval moel. Siit tuleneb ka töö peamine uurimisküsimus: millisel kujul on „Joonase“ käsikirja põhjal võimalik helilooja esialgseid kavatsusi rekonstrueerida. Töö eesmärk on kirjeldada tekstikriitilist väljaannet, mis võimaldaks erinevaid interpretatsioone, kuid arvestaks samas ka võimalikult palju helilooja kavatsustega.

Töö meetodiks on „Joonase“ käsikirjade kriitiline võrdlemine. Teoreetilises plaanis
lähtutakse peamiselt James Grieri monograafiast „The Critical Editing of Music“ (1996) ning samuti oratooriumi käsikirjadest, mis asuvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis Rudolf Tobiase fondis (TMM M6). Koostatavat nooditeksti uuriti ka esituslikust aspektist. Uurimistöö tulemusena on võimalik tulevikus publitseerida teose tekstikriitiline väljaanne.

Loovuurimuslikku projekti kuulus neli kontserti: Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas (Tobias, Macmillan, Uusberg, Pärt), EMTA suures saalis (Schönberg, Tobias), Tartu Jaani kirikus (Rahmaninov), Tallinna Toomkirikus (Kodály, Tobias, Duruflé).
Juhendaja prof Kerri Kotta

Loominguline juhendaja prof. Tõnu Kaljuste
Oponent Mihhail Gerts, PhD (muusikas)

Töö kaitsmine toimus 30. novembril 2022
https://www.ester.ee/record=b5524311*est